Kuidas me savist leivaahju tegime…

Juba mõnda aega tagasi, sai leitud netist www. juured .ee, kus on õpetus savist, liivast  ja põhust ahju valmistamiseks.

 Õpetus ise tundud üpris lihtne:

Leivaahi savist, liivast ja põhust! 
  
1. Kaeva kuni meetri sügavune auk.
2. Täida auk killustiku või kividega.
3. Lao ringikujuliselt paekividest või lapikutest maakividest vundament, vähemalt
põlvekõrguselt. Võid kasutada savi-liiva või lubja-liiva-tsemendi segu
stabiliseerimiseks.
4. Täida ring seest killustiku või kividega.
5. Kõige peale pane liivakiht.
6. Loodi liiv.
7. Aseta liivale tulekindlad tellised
8. Valmista märjast liivast ümar vorm.
9. Valmista segu liivast ja savist. Savi peab olema nii vähe, et veel kleebib
liivaterasid, vastasel juhul tekkib liialt palju pragusid.
10. Tee segust ümmargused apelsini suurused pallid.
11. Kata vorm rusikajämeduse paksusega savi-liiva seguga vajutades pallid tihedalt
üksteise sisse.
12. Kata järgmine kiht sama seguga, millele on juurde lisatud põhku.
13. Viimistle ahi savi- või lubjakrohviga. Kaunista joonistustega.

 Cob ahju valmistamisest saab veel inglise k lugeda siit.

Nüüd siis on mõnda aega mõeldud ja tänaseks peaegu ka tehtud.

Eile sai esimene kiht valmistatud ja täna ka teine, mis on põhu ja savi segu. Jääb veele veidi oodata, et ahi kuivaks ja saaks ka krohvi peale panna.

Järgnevalt siis mõned pildid:

This slideshow requires JavaScript.

27 juuni

Täna sai kõik kenasti kastetud, suvikõrvitsa kolisime koos oma kotiga rõdule. Väike algus sai tehtud kompostrile ja Thunbergia sai endale lõpuks toe, viimane oleks pidanud juba ammu tehtud olema.

Siit ka mõned pildid

…pärast jaani

Täna sai koju tagasi jõutud ja peaegu esimese asjana sööstsin kasvuhoonesse.  Hirm oli nii mitu päeva kastmata , sest kressid ja mõned lillherned jäid katteloori alla külvikasetti. Need olidki veidi kuiva võitu ja kurgid tahtsid samuti kohe kastmist, kuid muidu oli olukord täiesti kontrolli all. Homme hommikul tuleb, aga kindlasti kasta.

Kasvuhoones oli ka mitu meeldivat üllatus, algatuseks oli amplis päris mitu punast maasikat. Kurgi taimed on päris kenasti kasvanud ja ka esimesed umbes  10 cm kurgid on ka küljes. Füüsali taimed ei ole sugugi välja läinud vaid vastupidiselt lehed on päris kenakesti roheliseks  ja suuremaks läinud. Ühel arbuusil nägin ka kahte esimest õit.

Suvikõrvitsad olid küll väljas väga kuiva võitu, kuid nagu arusaada siis ei ole ka õues vahepeal sadanud, mis jaanipäeva kohta on üpriski kummaline. Homme tuleb siis kõva kastmise päev.

Täna enne 12l sai maal ka väikesest kasettist suuremasse potti pandud mustikad “Northblue”. Enne 12, sest väidetavalt oli siis veel viljapäev. Viimasel ajal on üritatud asju veidi kuukalendri järgi kasvatada.

…enne jaani

Jälle pole mahti saanud märkmeid teha. 21 juuni sai istutatud viimased paprkad õue,  saab näha kas neist miskit asja ka saab. Siis sai suvikõrvitsad välja istutuskotti pandud, veel sai mais õue istutatud ning hästi nigelad pisikesed füüsalid kasvuhoonesse istutatud.  Viimasest pole küll erilist lootust mingit vilja saada, aga kui minema visata ei saa kindlasti midagi. Sai ostetud veel neli kurgitaime konserveerimiseks, kui õigesti mäletan oli nimi “Carine”.

22 hommikul sai viimased ettevalmistused enne maale minekut tuli kõik taimestik üle ujutada. Eelmisel päeval ostetud kurgid sai maha istutatud ja   avastasin veel kasvuhoonest kasettist mõned porrud ning Hispaania kollased sibulad, need tuli samuti veel maha torkida.  Sibulad olidki välja läinud ja nende asemele sai siis uued pandud. Maasika amplis on esimene roosa maasikas.

Kuukalendri järgi aiapidamine

Avastasin internetis kuukalendri aiapidamise jaoks, seal on võimalik vaadata külvikalendrit, esindatud on  troopiline ning sideeriline soodiagi kalender.  Kalendri eesti keelse legendi võid leida siit. Sideeriline on tuntud ka Thun’i kalendrina.  

Antud kalendritel on tähemärgid väikese nihkega, millest tulenevalt tekkis küsimus kumb siis on õige . Kasutasin vastuse leidmiseks Valori tähetarkus blog‘i ning sain väikese selgituse  antud probleemile.

Astroloogias on põhiliselt kaks koolkonda, lääne koolkond kasutab troopilist sodiaaki aga sideerilist kasutatakse põhiliselt Indias. Vahe on selles, kuhu paigutatakse sodiaagi algus. Taevasfäär on ju kera ja sellel pole ei algust ega lõppu. Selle pärast ongi kokku lepitud koht, kust algab sodiaak.

Läänes siis kasutatakse enamasti troopilist sodiaaki, kus nullpunkt on Jäära märgi alguse kevadpunkti. Sellisel moel siseneb Päike alati samaaegselt astronoomilise kevade algusega Jäära märki. Sideeriline sodiaak aga tegeleb otseselt tähtkujudega, paigutades sodiaagi alguse kohakuti mõne tähega ning ülejäänud sodiaagiring ehitatakse üles sellest lähtuvalt. Näiteks on paigutatud Kaalude märgi algus täpselt tähele Spica. Või nii, et Aldebaran pannakse 15 kraadi Sõnni märki.

Sellisel moel ei ole lääne ehk troopilisel sodiaagil mitte midagi pistmist tähtkujudega, millest siis nii palju juttu tehakse. Lääne astroloogia tegeleb sodiaagimärkidega, 30 kraadiste sektoritega ning nendest esimene algab sealt kus asub Päike kevade alguses.
Erinevate sideeriliste sodiaakide omavaheline erinevus on väike, vaid mõned kraadid. Samas kui sideerilise sodiaakide erinevus troopilisest on umbes 23 kraadi. Pealegi muutub see suhe ajas, üks kraad 72 aasta jooksul. Seda tõsiasja kasutavad ära skeptikud ja astronoomidest astroloogiavastased, kes püüavad väita, et astroloogid ei tea tähistaevast midagi ja kasutavad tuhandeid aastaid vanu andmeid. Ei saa öelda, et üks on õige ja teine vale. Küsimus on lihtsalt vaatepunktis. Nii nagu Euroopakesksele kultuurile on loomulik, et nullmeridiaan asub Greenwichis, nii on ka täiesti mõistetav kui araablased sooviksid selle paigutada Meccasse või Cheopsi püramiidile. Ja poleks ka ime, kui näiteks ameeriklased selle nullmeridiaani tahaks paigutada Washingtoni kohale. Seega, ei ole üks neist õige ega teised valed, tegemist on lihtsalt erinevate tasanditega astroloogias.
Veel võib lugeda kirjastus Varraku “Aasta aias ” 2010-2011 märkmik-kalendrist:
 Tõusva ja laskuva kuu mõistetest, mida ei tohi siinkohal segi ajada kuu kasvava ja kahaneva faasiga! Kuu kulgeb 14 päeva jooksul tõustes ning 14 päeva jooksul laskudes. Oma tõusukäigul asub Kuu iga ööga niisiis natuke kõrgemal.
Kõrgeimas seisus on Kuu väga selgelt nähtav ning selle kulg taevavõlvil pika aja jooksul jälgitav. Kõrgpunktist asub Kuu laskuvale teekonnale, kuni jõuab madalaimasse punkti. Selle etteaste kulissideks on sodiaagi tähtkujud. Kuu kõrgeimat ja madalaimat asendit nimetatakse ka seisakupunktideks. Kõrgeim asend paikneb Kaksikute tähtkujus, madalaim asend Amburi tähtkujus.
Tõusu ajal liigub kuu läbi Amburi, Kaljukitse, Veevalaja, Kalade, Jäära, Sõnni ja Kaksikut märgi.
Laskumise ajal läbib kuu Kaksikut, Vähi, Lõvi, Neitsi, Kaalude, Skorpioni ja Amburi märki.
Kehtib järgmine reegel:
tõusva kuu ajal tõusevad taimemahlad ülespoole ning kannavad hästi hoolt viljade ja lehtede eest ning on hea saagikoristus aeg. Laskuva kuu ajal suunduvad taimemahlad alla poole ning soodustavad juurte moodustamist, millest tulenevalt on hea istutus aeg.
Samuti on kirjastus Varrakul ilmuud raamat  Regina Enkel “Aiapidamine kuukalendri järgi”
 

11 juuni

Nii lõpuks siis sai see väike päevalillede peenar ka valmis. Hetkel ta küll eriline vaatamis väärsus ei ole, aga ehk tõusevad ikka elule.

Päevalille vahele sai istutatud suvidaaliad.

Ilm oli tõesti vastik, vastik😦

Väljas sai ainult hommikul liigutada, kella 11.30st hakkas ladistama ja kallas õhtuni välja. Sain vähemalt kasvuhoones piibelehed ära konserveeritud ja kasvuhoones rohitud.

Nüüd on aga väsimus peal ja kavatsen lihtsalt lugedes end harida.

…loodetavasti selle aasta viimased külvid

Jällegi aeg uusi märkmeid teha, pean tunnistama, et tänavu on külvamine ja istutamine kohe südamest ette võetud.  Tänased külvamised kahjuks küll hilja, aga parem hilja kui mitte kunagi. Panin just viimased seemned mulda ehk siis viimased uit mõtted – luua hetkel olematu rõdupiire kressidest ja lillhernestest. Kahjuks on lillherneste külvamine jäänud veidi hiljaks, aga üritada ju ikka võib. (Mida külvasin saab lugeda Külvamised 2010.)    

Samuti sai tavalised herned täna turbapotti pandud, et siis hiljem kotti ümber istutada. Mõttes siis panna kotti herned ja lillhernes ning mööda raagus kase või sarapuu vitsa ülesse ronima.    

Siis sai päevalillede peenrale algus tehtud, kuid sealt tuli esiteks eemaldada umbes 4 m piibelehti mis tuleks hetkel kuidagi ära konserveerida. Sellega seoses avastasin internetist huvitava lehekülje püsikute hooldusest.  Kuid piibelehti sai tõeliselt palju, terve käru täis.    

piibelehed kärus

 Mis siis veel – pojeng on hakanud ennast avama, siit  siis mõni pilt:    

punane pojeng

 Taustal paistab enelas.    

veel sama pojeng

Siis veel mõned vaated sirelitele :)    

valge topeltõiega sirel

 

Vahelduseks vaade lillale sirelile. Fantastiliselt ilusa värviga sirel ja veel milline lõhn, aga seda ma kahjuks siia kuidagi lisada ei saa😦

lilla sirel

...veel kord valge sirel

Vanem poeg jõudis äsja koju ja leidis, et suvel võib lillepeenraid ka öösel kaevata. Vaidlesin küll esialgu vastu, aga kui tal jõudu ja tahtmist siis lasku käija. Suurte lubadustega, et ta teeb korralikult ja eemaldab ka umbrohu juured. Eks ma saan seda homme üle kontrollida.